martsipanitordid on imeilusad, kuid enamasti peitub nipp tohutus hulgas erinevates töövahendites ja igasugu vidinates. kuna need asjad on ka päris hea hinnaga, siis ma üritan võimalikult vähesega läbi ajada. olemas on mul klassikaline tordiprits. tellisin
suhkrukunstist:
* 2,5 kg leipurin lumivalget
martsipani (kordades odavam, kui poest neid pisikesi rullikesi osta). kuigi seda ei kiideta kui parimat, siis mulle see küll väga maitseb.
*
pintslite komplekt väga mugavad käes hoida ning alustuseks piisavalt erinevaid otsi
*
pudelikesed šokolaadiga joonistamiseks. see ots võiks peenem olla, aga muidu väga mugavad
* 5 tk toiduvärve. pärast pikka eeltööd ja kaalumist valisin
looduslikud ja poollooduslikud vedelvärvid, kuna need enamasti ei sisalda asovärve (mis on paljudes riikides keelustatud!). nagu ma aru saan, siis nendega martsipani toonida ei saa (proovisin väikse tüki peale punast ja tulemus ei jäänud eriti ühtlane), vaid ainult maalida ning kreeme värvida. kollase ja punase võtsin dr. oetkeri omad, kuna need pudelikesed on lihtsalt liiga nunnud :) musta, sinise ja rohelise valisin siis PME seast. PME meeldib vist isegi rohkem, kuna nendest pudelitest on hea täpselt üks tilk välja pigistada ning pudel ise jääb puhtaks erinevalt oetkeri omadest, mille kork on ikka lõpuks kuidagi värviga koos ja määrib käsi. oleks pidanud ikka valge ka kohe tellima, et roosat värvi kokku segada, aga muidu saab päris palju ainuüksi nendega ära teha.
igasugu nonparellidest ja ka värvilisest suhkrust üritan pärast asovärvide kohta lugemist edaspidi ennast eemal hoida (olemasolevat pakki suhkrut siiski ära viskama ka ei hakka). toiduvildikaid ka seetõttu ei tahaks, kuigi need on kindlasti mugavad asjad.
martsipanipiltide kohta lugedes on alati soovitus, et kui eelmisel päeval pilt valmis teha, siis tuleb see panna toidukilesse. värvisin päeval pildi valmis, õhtul hilja tundus lõpuks, et on vast kuivanud ja panin kilesse, kuid hommikuks oli kõik värv laiali läinud ja kile külge jäänud. proovisin siis nii, et panin pildi õhukindlalt suletavasse karpi ja siis oli see järgmisel päeval okei.
martsipani säilitamise kohta vastas Suhkrukunst nii: "
Tehke torditeost üle jäänud martsipan pallikujuliseks, mässige tihkelt toidukilesse ja pange võimalikult õhukindlalt kas minigrip kotti või säilituskarpi vmt. Säilitage toatemperatuuril, kuivas ja pimedas."
mõnes teises kohas on soovitatud hoida külmkapis. mina ei hoia ning eks see paistab, millal mul see 2,5 kg otsa saab või kas hakkab enne ära kuivama.
.JPG)
